Kleebismatejalid

Kleebismaterjale võib liigitada lähtudes pinnamaterjalist ja liimist. Pinnamaterjalidest on põhilised polümeerne- ja monomeerne vinüül, polüester ja erinevad paberid.

Liimid jagunevad püsiliimideks (permanent) ja eemaldatavateks (removable). Kõige levinum kleebise liim on akrüülil põhinev.

Kleebiseid saab trükkida siiditrükis, digitrükis ja fooliumtrükis.  Kleebiste värvivalikute ning pinnatöötluste valik on väga lai. Samuti on palju variante erikleebiseid mida võib kasutada vägagi ekstreemsetel pindadel nagu näiteks: lihvimata betoonil, asfaldil, käidaval põrandal, kuumutatavatel pindadel (polüester kuni 150°C)* ja ka tapeedi asemel.

Tänapäeval ei ole ka probleem auto värvi muuta kleebisega, näiteks auto täismahus üle kleepida. Lisaks tavalistele läikiva ning mati pinnatöötlusega kleebistele on tootmises ka erinevate reljeefmustritega efektkleebised.

Kellegile ei tohiks olla ka uudiseks liivapritsi efekti jäljendav kleebis klaasidele. Mida saab paigaldada lauspinnana kui ka mustritena. Kui on vajadus ruumi muuta saab selle jälle kergelt eemaldada.

Kleebise materjali valides peaks mõtlema ka kleebise kasutusajale. Selle järgi saab valida õige materjali ning siis on võimalik kleebist ka lihtsamalt eemaldada enne liimigarantii lõppemist. Liimi garantiiaja lõppemisel on kleebis kaotanud enamuse oma elastsusest ning muutunud rabedaks või kõvaks. Liim võib olla täielikult kuivanud ning kleebise eemaldamine võib kaasa tuua aluspinna kahjustused.

Eelnevalt oli juttu polümeersetest ja monomeersetest kleebiskiledest: polümeersed materjalid on oluliselt pinnastabiilsemad kui monomeersed materjalid. Eriti pinnastabiilsed materjalid on valmistatud valukilena (cast), mis põhimõtteliselt tähendab seda, et kleebismaterjal valatakse suurele pinnale ning lõigatakse vajalikus mõõdus tükk välja. Odavamad monomeersed kiled valmistatakse kleebise massist kleebismaterjali pressides. Monomeersel kilel, mis on jäänud pikaks ajaks mõnele pinnale, võib kleebise ääres näha liimiriba millesse on kinni jäänud ka tolm - seda võibki nimetada vähesema dimensionaalse stabiilsusega materjaliks (kleebise pind on kahanenud ja järgi on jäänud aluspinnale kinnitunud liim).

Tehnilistes andmetes on toodud euroopa keskmised tingimused. Kleebise tegelik eluiga sõltub aluspinna ettevalmistusest, eksponeerimistingimustest ja kiled hooldusest. Näiteks, kui silt on suunatud lõuna poole; on pikaajaliselt väga kuumades tingimustes, nagu Lõuna-Euroopas; on üleval tööstuslikult saastatud piirkondades on kleebise eluiga mõnevõrra lühem.

Tehnilistes katsetustes mõõdetakse kleebise niiskuskindlust, korrosioonikindlust, veekindlust, vastupidavust lahustitele (näiteks autokleebiste puhul vesi, bensiin, diiselõli ja antifriis). Lisaks uuritakse liimuvus näitajaid (esmane ja lõplik), tulekindlust ja dimensionaalset stabiilsust.


*) Polüester peegelpinnaga kleebis kuni 150°C, plotteriga lõigatavad vinüülkleebised kuni 110°C, digitrükiskasutatavad monomeersed kleebised kuni 80°C. Kleebised pidev eksponeerimine kuumutataval pinnal võib kleebised kasutusaega oluliselt lühendada ning kiirendada monomeersete kleebise dimensionaalset vähenemist.